14. märts on Eestis emakeelepäev. Seda olulist tähtpäeva tähistatakse üle maailma Eesti kogukondades eesti keelele pühendatud kohtumiste, konverentside ja kultuuriüritustega.
Eesti keele õpetajad välismaal on moodustanud koostöövõrgustiku VÄLEK. Koostöö raames kohtutakse emakeelepäeva paiku ühes Euroopa riigis, kus on eesti keele õpetuskeskus(ed) ning suvel õpetajate täienduskursusel Eestis. Ka Stockholmi Eesti Huvikool, Stockholmi Eesti Lasteaed ja Stockholmi Eesti Kool ning Eesti Keeleklubi Göteborgis osalevad aktiivselt koostöövõrgustikus. Koostöövõrgustikku toetab rahvuskaaslaste programm, Eesti Instituut ja Haridus- ja Teadusministeerium. Infoplatvormi “Eesti keel ja kultuur maailmas” haldab Eesti Instituut.
2019.a. toimus üleilma eesti keele õpetajate kohtumine Helsingis, 2018.a. Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul Tartus, 2017.a. Brüsselis, 2016.a. Stockholmis, 2015.a. Luksemburgis, 2014.a. Londonis.
10.-13. märtsil 2016 Stockholmis toimunud üleilma eesti keele õpetajate kohtumist korraldasime meie Stockholmi Eesti Huvikooliga koostöös Stockholmi Eesti Lasteaia ja Stockholmi Eesti Kooli ning Eesti Keeleklubiga Göteborgis. Toimus palju põnevaid üritusi. Vaata programmi 01_programm 2.0
Üks tore traditsioon on olnud ka emakeelepäeva konverentsi korraldamine, kus saavad omavahel kohtuda emakeeleõpetajad, lapsevanemad ja keeleteadlased Eestist ja Rootsist. Konverentse oleme korraldanud 2010. aastast koostöös Rootsi Eestlaste Liidu keelekomisjoniga. Siin näiteks 2015.a. toimunud Emakeelepäeva konverentsi kava.
Mitmesuguste loengute materjale:
1. Kersti Lepajõe Mitmekeelsus
3. Piret_Kärtner Laul teeb rinna rõõmsaks
4. Viive Einfeldt Väärtusi avastamas
5. Anu Kippasto Projektikirjutamine
Emakeelepäevad 2015 õpetuskohtade kokkuvõte.
Emakeelepäeva tähistamine 2014 Stockholmis
- 14. märts 2014 kl. 13.30 Teatribussi kogupereetendus “Tähtsad asjad” Stockholmi Eesti Koolis (väljamüüdud)
- 15. märtsil kl. 10.15-16 Emakeeleõpetajate seminar Stockholmi Eesti Majas
- 15. märtsil kl. 19 Zetod Stockholmi Eesti Majas, Klubis Estetic
- 19. märtsil kl. 10 Teatribussi kogupereetendus “Tähtsad asjad”
- 19. märtsil kl. 14 Teatribussi kogupereetendus “Tähtsad asjad”
- 6. aprill 2014 kl. 12-14 Seminar “Milleks meile eesti keel?”
Teatribussi kogupereetendus “Tähtsad Asjad”
Loo autor on Piia Ausman, viisid lauludele on teinud Andres Vago ning lavastajaks on Marko Mäesaar. Osades: Veikko Täär, Marko Mäesaar ja Siim Saarela (kitarr).
Lugu räägib sellest, kuidas kahest isepäisest ja täiesti erinevast tegelasest, Mutist ja Jänesest, võivad neile enestelegi ootamatult sõbrad saada.
Etendus on sarjast „Teater õpetab“. Enne etendust meisterdatakse üheskoos loo tegelased ja õpitakse ära mõned laulud. Piletihind 100 kr pere.
Teatribussi sõidugraafik emakeelepäeva ringreisil:
- Stockholm
14. märts kl 13.30 Stockholmi Eesti Kooli aulas (ainult Tammelehe õpilased)
- Kopenhaagen 15. märts kl. 11 Prøvehallen, Porcelænstorvet 4, Valby
- Lund 15. märts kl. 16 Lundi Eesti Majas, Bytaregatan 28
- Göteborg 16. märts kl. 11 Göteborgi Eesti Kodus, Bromeliusgatan 14A
- Jönköping 16. märts kl. 16 Studieförbundet Vuxenskola, Scheelegatan 1
- Norrköping 17. märts kl. 17 Stadsbiblioteket i Norrköping – ”Bokskogen”, Södra Promenaden 105
- Uppsala 18. märts kl. 17 Uppsala Eesti Kodus, Geijersgatan 12 A
- Stockholm
19. märts kl. 10 ja kl. 14 Stockholmi Eesti Maja keldrisaalis
Teatribussi toovad meieni Rootsi Eestlaste Liit, EV Kultuuriministeerium, Eesti Komitee Fond ja Tallinksilja.
SEMINAR „Milleks meile eesti keel?
6. aprillil korraldame koostöös Rootsi Eestlaste Liidu keelekomisjoniga seminari, kus arutleme teemal: Kas me oleks eestlased ka ilma eesti keele oskuseta?
Külla tulevad Helsingist Mikko Fritze perega ja Maarja Siiner Lundist. Mikko on Soomes sündinud sakslane, kes on abielus argentiinlanna Fernandaga ning neil on tütred Uma (12) ja Paula (14) ning poeg Immo (11). Nad ei ole eestlased, kuid nad oskavad eesti keelt. Maarja Siiner on sotsiolingvistika postdoktor Lundi ülikoolis.
Seminar toimub Huvikooli koolipäeval kell 12-14 Eesti Kooli ruumides. Suuremad õpilased osalevad seminaril. Mudilastele korraldame samal ajal tegevust, et lapsevanemad saaksid seminarist rahulikult osa võtta. Kõik huvilised on teretulnud!
Mikko Fritze abikaasaga EV Presidendi vastuvõtul.
Maarja Siiner- sotsiolingvistika postdoktor Lundi ülikoolis
Stockholmis tähistati emakeelepäeva 15.-17.03.2013
Juba kuus aastat järjest on Stockholmis tähistatud emakeelepäeva. Sellel aastal tähistati seda 15. -17. märtsil filmiõhtuga eesti regilaulust, emakeelepäeva seminariga, mitme pärimusmuusikakontserdiga ja lastele mõeldud üritustega.
Rootsi Eestlaste Liidu kalendris on sellel tähtpäeval sama kindel koht nagu Eesti Vabariigi aastapäeval. Mõlemal tähtpäeval on igal eestlasel põhjust rõõmu tunda selle üle, et nii väikesel rahval nagu seda on eestlased on oma iseseisev riik ja oma keel.
Noorte jaoks on nii loomulik, et Eesti on vaba ja Eesti riigikeel on eesti keel. Kord aastas emakeelepäeval on igati kohane meenutada, et vaid 150 aastat tagasi räägiti peenemas seltskonnas omavahel saksa või vene keeles ning au sisse tõusis eesti keel alles 19. sajandi lõpul, kui rahvuslik intelligents hakkas seda maarahva keelt kasutama. Vaatamata saksastamise ja venestamiskatsetele on eesti keel ikka võõrvõimu kiuste säilinud ja loomulikus rütmis edasi arenenud.
Murepilved on aga taas eesti keele tuleviku kohale tõusnud seoses eestlaste üha kasvava väljarändega. Poliitikud nimetavad praegust olukorda rahvastikukriisiks, sest ainuüksi eelmisel aastal rändas Eestist välismaale tööle umbes Põlvalinnatäis rahvast ehk siis rohekm kui 10 000 inimest. Kui paljud neist Eestisse tagasi pöörduvad, ei oska keegi täna öelda. Kas nende tagasipöördumine üldse kunagi võimalik on, sõltub ilmselt selle pere laste eesti keele oskusest, kohanemisvõimest ja vanemate suhtumisest Eesti riiki ja eesti keelde.
Just nimelt rahvastikukriis ja venelannast Riigikogu liikme Yana Toomi ennustus eesti keele ja rahva väljasuremisest mõjutasidki selle aasta emakeelepäeva programmi.
Regilaulu müstiline vägi
Reedel, 15. märtsil näidati Stockholmi Eesti Majas dokumentaalfilmi ”Regilaul”, mille autoriks on Ulrike Koch Šveitsist. Kohal olid filmis kaasa teinud muusik ja näitleja Jaak Johanson, Setu lauluimä Anne Vabarna lapselapselapselaps Jalmar Vabarna, filmi eestipoolne produtsent Erik Norkroos ja inglisekeelsete subtiitrite autor Krista Citra Joonas.
Jaak Johanson teadis rääkida, et selle filmi idee tekkis Ulrike Kochil esimest korda Eestis käies, kui ta oli Tartusse sattunud seoses filmifestivaliga, mil ta ühel õhtul oli kuulnud Emajõe pääl eesti naisi laulmas regilaulu. See dokumentaalfilm on pikk ja sügav. Filmitegijatel oli väga raske üles võetud väärtmaterjali kärpida. Kõik materjal, mis filmi sisse ei mahtunud, anti üle muuseumile.
Filmivaatajad said aimu sellest, kuidas eestlaste ürgne regilaul kajastub moodsas kaasajas ning kes on need inimesed, kes regilaulu Eestis elavana hoiavad. Filmi autor avab eestlaste olemuse läbi regilaulu. Eestlased on looduslähedane maarahvas, kes on läbi aegade ammutanud jõudu vastupanuks ikka loodusest, regilaulust jm. rahvapärimusest. Loitsuna mõjuval regilaulul on müstiline vägi, mis annab sõnadele maagilise jõu.
Regilaulu müstilisest väest rääkis Jaak Johanson ka Huvikooli lastele pühapäeval regilaulupesas, et ise laulu tehes võib anda oma unistustele maagilise jõu, millesse uskudes võivadki soovid täide minna. Nii on näiteks tema saanud tänu oma lauludele pea kogu maailma läbi rännata, millest ta lapsena unistanud alati unistas.
Pärimusmuusika on popp, lahe ja noortepärane
Seda, et pärimusmuusika on popp, lahe ja noortepärane, said kogeda Stockholmi Eesti Kooli ja Huvikooli õpilased, kellele Curly Strings (Krussis keeled), koosseisus Jalmar Vabarna, Eeva ja Villu Talsi ning Taavet Niller, mitu kontserti andsid ning ka need inimesed, kes laupäevaõhtul Eesti Majas kontserdil käisid. Jalmar õpetas kontserdipublikule ka vanu 18.saj. lõpu seltskonnatantse.
Viljandi on kujunenud Eesti pärimusmuusika keskuseks. Seda tänu Viljandi Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemiale, kus ka ülalnimetatud muusikud nooremale generatsioonile seda põlvest põlve nakkuslikku pärimusmuusikat õpetavad ja viljelevad. Iga suve suursündmus pärimusmuusika austajatele on juulikuu viimasel nädalavahetusel toimuv Viljandi Pärimusmuusika Festival ehk FOLK. Neli päeva järjest võib nautida head pärimusmuusikat ja igal õhtul saab Pärimusmuusikaaidas sussi sahistada. Seda, et ka vanade seltskonnatantsude tantsimine on popp näitab asjaolu, et tantsupõrand on alati noori oskajaid tantsijaid täis!
Just selles kontekstis, et eesti noorte seas on pärimuskultuur popp, on raske mõista Yana Toomi mõtteavaldust eesti keele väljasuremisest. Justin Petrone, kes oli avaesineja emakeelepäeva seminaril laupäeval, arvab, et Yana Toomi mõtteavaldusi on võimalik selgitada asjaoluga, et ta on 1966.a. Eestis sündinud nõukogude kodanik. Sellel elanikkonna grupil oli kuni Eesti taasiseseisvumiseni väga suur võim. Nende üleolevat mentaliteeti eestlaste suhtes on väga raske muuta. Selle grupi suhe eesti pärimuskultuuriga on väga pinnapealne või olematu, kui kogu kooliharidus on saadud venekeelses gümnaasiumis ja ülikoolis Venemaal.
Välismaalased, kes räägivad uhkusega eesti keelt
Justin Petrone, ameeriklasest ajakirjanik, kelle viis armastus kümme aastat tagasi Eestisse, rääkis kuulajatele eesti keeles sellest, kuidas ta tunneb uhkust oma eesti keele oskuse üle. Enamasti hakatakse temaga kohe rääkima inglise keeles, sest inimesed saavad aru, et eesti keel ei ole tema emakeel. Tema aga ei lase ennast eksitada vaid räägib ikkagi edasi eesti keeles. Ka teiste omasugustega, kes on kolinud Eestisse pere loomisega seoses, räägib ta eesti keeles. Ilma eesti keele oskuseta ei ole Eestis võimalik elada, kui on soov osa saada eesti kultuurist, leiab Justin. Kuidas ma muidu saaks ämmaga minna arsti juurde ja temaga ooteruumis juttu ajada, toob Justin ka puht praktilise näite.
Justin võrdleb Eestit Islandiga, sest seal on kliima sama hirmus kui Eestis. Ilmselgelt käivad ka islandlased võõrsil õppimas ja tööl, seda eriti pärast viimast finantskriisi. Selge on see, et eestlased peavad leidma lahendused, kuidas elatustaset igas Eestimaa nurgas tõsta. Setumaal suvemaja otsides sõitsid nad mööda maakohti ringi ja tõdesid, et Setumaalt oleks kui sõda üle käinud. Mahajäetud talumajad, lagunenud kolhoosikeskused kui dinosauruste luukered tõepoolest ei soosi noori inimesi Setumaale elama jääma. Setumaa noored vaatavad telekat ja tahavad ka paremat elu ise kogeda Londonis või Stockholmis. Samas usub Justin sellesse, et Eestimaa loodus ja palju ruumi on just see, mis maailmas ringirännanud eestlased kord koju tagasi toob.
Justinil oli alguses raske Eestis kohaneda. Masendav oli see aeg, kui ta eesti keelest aru ei saanud. Ta oli abikaasast kogu aeg sõltuv, sest naine oli kodus ja väljas ka tõlgi eest. Sugulastega ei saanud omavahel rääkida. Ma tundsin ennast titana, kelle eest emalind peab kogu aeg hoolitsema. Närvi ajas ka naabrimees, kes alati tema lumest lahti roogitud jalgrajad üle tegi, sest ega see ameeriklane ju ei oska korralikult lund rookida. Aga nüüd ta on harjunud- eestlased ongi sellised- pisiasjades pedantsed. Kui nendega eesti keeles saab rääkida, on suhe hoopis teine. Justini jaoks on keel kui kingitus, mis teeb elu rikkamaks.
Eestisse külalisõpilaseks või gümnaasiumisse
Seminaril rääkisid kaks Stockholmi Eesti Kooli kasvandikku Nora Sööt 4. klassist ja Hanna Anderson, kes on juba vilistlane, millised on nende isiklikud kogemused õppimisest Eestis. Nende ettekannete peamine eesmärk oli anda kuulajatele inspiratsiooni, et minna külalisõpilaseks Eestisse või jätkata haridusteed Eestis.
Nora sai kutse minna nädalaks külalisõpilaseks Saue Gümnaasiumisse oma vanalt pinginaabrilt Hertalt, kelle pere Eestisse tagasi kolis. Kuna koolivaheaeg kevadel on Eestis ja Rootsis erineval ajal, siis oli võimalik nii korraldada, et Nora käis nädal aega koolis Saue Gümnaasiumi 4. klassis ja Herta nädal aega oma vanas klassis Stockholmi Eesti Koolis.
Suurimaks erinevuseks oli Nora arvates vaikus ja rahu klassiruumis Eestis. Lapsed teadsid, et kui nad rikuvad korda, siis saavad nad päevikusse märkuse, millele peab ema või isa alla kirjutama ning allkirja õpetajale näitama. Nora arvates oli väga tore saada hindeid. Eesti keeles sai ta nelja ja kunstiõpetuses viie. Rootsis oma koolis hakkab ta hindeid saama alles mõne aasta pärast.
Hanna Anderson tuli mõttele minna Eestisse gümnaasiumisse õppima, kui ta käis 8. klassis ja suvel Eestis spordilaagris käies leidis omale sõbranna Lehti. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumisse sisse saamiseks tuli tal teha eksamid eesti ja inglise keeles ning matemaatikas. Lisaks toimus vestlus. Ta elab Tallinnas vanaema ja ristiema juures kordamööda.
Hanna sõnul on Eestis hakkama saamiseks vajalik õppimisharjumus. Eelkõige matemaatikas, füüsikas ja keemias tuli esmalt selgeks õppida erialane sõnavara. Lisaks tuli iseseisvalt läbi töötada kahe aasta varasem materjal. Eesti keeles oli Hannal juba vaim valmis, et grammatikaga läheb raskeks. Keel on läinud lühikese ajaga palju paremaks. Hanna kinnitab, et eesti õpilased on targad. Nad teavad palju fakte. Samas jälle ei arutata eesti koolis seda, mis maailmas iga päev ümberringi toimub. Hanna arvates oleks parim lahendus nii Rootsile kui Eestile see, kui hindeid hakataks panema 5. klassis. Tähtis on, et lapsed ei õpiks hinnete pärast vaid ikka iseendale.
Ideed, et minna Eestisse õppima, ei oleks Hannal tekkinud, kui ta ei oleks Stockholmi Eesti Koolis käinud. Eestist Eesti Kooli pidevalt juurde tulevad uued lapsed rikastavad siin sündinud õpilaste keelt. Siin on ju teistsugune keelekasutus kui Eestis, leiab Hanna. Hannat lausa shokeeris Eestis viisakus noorte hulgas, eriti noorte poiste puhul, kes bussis istet pakuvad ja uksi avavad. Hanna arvates on tema otsus minna Eestisse õppima maailma parim otsus. Õnnestumine sõltub tema arvates iseenda tahtejõust.
Mure eesti keele säilimise üle eestlaskonnas välismaal
Seoses eestlaste kasvava väljarändega on mure eesti keele säilimise üle põhjendet eestlaste kogukondades välismaal. Rootsi on üks tugevamatest kogukondadest, kus eestluse alalhoidmise eest hoolitsevad jätkuvalt Stockholmi Eesti Kool, Stockholmi Eesti Lasteaed, huvikoolid, segakoorid, keeleklubid jt. organisatsioonid. Kokku tegutseb Rootsis REL keelekomisjonile teadaolevalt 44 eesti keele õpetajat, kellest 16 said omavahel kokku emakeelepäeva seminaril Stockholmis.
Õpetajad leidsid, et muretsemiseks on põhjust. Eesti keele õpetamine emakeelena Rootsi koolides ja lasteaedades on äärmiselt tagasihoidlik. Äsja Rootsi kolinud ei tea oma laste õigusest emakeeleõppele ja tugiõppele. Leidub neid, kes arvavad, et emakeeleõpet pole vaja või hoopiski häbenevad oma eesti päritolu. Õpetajatel puuduvad sobilikud õppematerjalid, mis vastaksid siinsetele oludele ja vajadustele. Eestis väljaantud õppematerjalid on liiga rasked. Sageli muudab õpetamise keeruliseks või võimatuks asjaolu, et pered elavad erinevates kommuunides ja ei saada nõutavat viite last samas kommuunis kokku, et emakeeleõpet korraldada. Eestlaste omavaheline kontakt on nõrk, et iseseisvalt lahendusi leida. Ka kommuunide emakeeleõppe eest vastutavate ametnike kompetents eesti keele osas on nõrk.
REL keelekomisjonile on teada ainult 26 emakeeleõpetajat üle Rootsi. Emakeeleõpet keelekomisjoni andmete järgi ei toimu Lõuna-Rootsis. Göteborgis, Boråsis, Gotlandil ja Norrköpingis töötab vaid üks emakeeleõpetaja, Uppsalas kaks. Suur-Stockholmis võimaldavad eesti keele emakeeleõpet 26-st kommuunist kaheksa. Mitmed kommuunid ei võimalda emakeeleõpet lasteaedades.
Kuna Rootsi Eestlaste Liidu üks ülesanne on kaitsta ja säilitada eesti keelt ja kultuuri Rootsis, siis on REL keelekomisjonil keskne roll probleemide esiletõstmisel ja võimalike lahenduste leidmisel. Keelekomisjon jätkab eesti keele õpetajate infovõrgustiku tugevdamist ja Skolverketi ning kommuunide koolijuhtidega suhete arendamist. Kavas on koostada ja levitada infomaterjali lapsevanematele emakeeleõppe ja emakeelse tugiõppe ning mitmekeelsuse eeliste kohta. Järgmise üritusena korraldatakse eesti keele õpetajatele õppepäev, kus õpetajad ise saavad üksteisele tutvustada parimaid õppematerjale ja hästi töötavaid õpetamismetoodikaid. Vahendeid tuleb otsida rootsi õppekavale vastava eesti keele õpiku koostamiseks.
Eesti keele püsima jäämine sõltub meist endist ja eestlaste koostöövõimest
Emakeelepäeva korraldajad jäid toimunud üritustega igati rahule. Osavõtjaid oli igal üritustel 50-60 ringis. Noori peresid võinuks olla seminaril rohkem. Emakeelepäeva tähistamise korraldamine sai sellel aastal teoks tänu REL keelekomisjoni eestvedamisele ja Klubi Estetic, Eesti Kultuuri Koondise ja Eesti Komitee Fondi koostööle ja toetusele.
Kas eesti keel suudab püsima jääda ka peale meid ja väljaspool Eestit elavate eestlaste peredes, sõltub eelkõige meist endist. Üksinda tegutsedes jäävad käed lühikeseks. Organiseeritud koostöö eestlaste vahel nii Rootsis kui üle maailma on seepärast hädavajalik. Hoidkem ühiselt eesti keelt!
SIRLE SÖÖT, Huvikooli juhataja ja REL keelekomisjoni esimees